Deprecated: preg_replace(): The /e modifier is deprecated, use preg_replace_callback instead in /data01/virt3091/domeenid/www.baka.ee/sokaikan/wp-includes/formatting.php on line 82

Nagu siin lugejad võibolla teavad, alustasin ma hiljaaegu oma väikest, ca 15 aastat ajast maas olevat questi lõpetada kõik Mariod originaalSNESi Super Mario All-Stars cartil. Täna siis sain hakkama nendest teise - Super Mario Bros II ehksiis Doki Doki Panicu konversiooniga (võisiis Super Mario Advance I). Aega läks ca poolteist tundi ning alles jäi 20 (!) elu.

Ma olen sunnitud kirjutama veel natuke pikemalt, sest hoolimata faktist et tegu pole iseenesest sugugi halva platvormeriga, jäi ühtteist kripeldama. SMB II on mäng mida kõik kes proovinud kas siis vihkavad või armastavad, kuid hoolimata minu mälestustest sellest, kuidas see kunagi sai läbi tehtud 8bitisel konsoolil, ei ole see ikkagi päris Mario. Lõbus? Jah. Kohati häid reflekse nõudev? Jah. Aga kohati kohe kindlasti liiga lihtne. Ja kes on mänginud esimest SMBd, või lausa Lost Leveleid, siis teavad et Mushroom Kingdomis on liiga lihtne patt. Minigame iga leveli vahel kust võib elusid saada, teeb kõik väga lihtsaks, seda ju ei saa skippida või seda ei pea eriti välja ka teenima, see lihtsalt on. Alati muidugi võib ju kuldrahasid mitte korjata, aga see on ju Mario ja kuidas saaks ühes Marios raha ignoreerida.
Aga minu peamine kana mis kitkumist nõuaks, olid tüütud keyfetchid, eriti need, mis sisaldasid veel kaevamist. Kogu leveli flow kukkus eranditult nende peale kokku ja reeglina enam eriti tagasi, leveli piires, ei tulnudki.
Aga noh, nüüd on see kaelast ära ja saab asuda kõige maitsvama tüki kallale - Super Mario Bros. 3. Ja mäng mis suudab anda meile Birdo suguseid tegelasi, peab olema läbimist väärt.

This entry was posted on Esmaspäev, november 14th, 2005 at 2:01 and is filed under continue? 9. You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed. Both comments and pings are currently closed.