Deprecated: preg_replace(): The /e modifier is deprecated, use preg_replace_callback instead in /data01/virt3091/domeenid/www.baka.ee/sokaikan/wp-includes/formatting.php on line 82

I osa: Zebes

Aasta oli 1995. Mina olin 15. Naasesin pärastlõunal veel inimtühja koju, tassides kilekotis suurt pappkarpi. Selles oli Super Nintendo Entertainment System, paremini tuntud kui SNES. Juba nädal varem olin ma nüüdseks ammu unustusse vajunud Endla tänava videomängupoest, kuhu minu nagu paljude teiste noorte unistajate tee viis tollal sageli, oma kolme viimase kuu taskuraha eest ostnud veidi räsitud väsimusega pakendis videomängu. Nüüd, näpud erutusest rabedad, rebisin konsooli kilest, surusin juhtmed oma kohtadele, vajutasin mängukasseti selleks ettenähtud avausse ning klõpsasin nupu „power” asendisse „on”.

Viis minutit hiljem ei märganud ma enam korterit enda ümber. Mind ei olnud enam seal, olin Cerese kosmosekoloonias. Ma ei olnud enam see prillitatud nohik, kes õpetajale kaklustest kaebab ja koolidiskodel ei käi, ma olin intergalaktiline pearahakütt Samus Aran. Läbisin ühe elumärkideta koridori teise järel ja kõhevus minus aiva kasvas. Lõpuks jõudsin kõrgete seintega ruumi, milles tutvusin kummalise, ent näiliselt sõbraliku meduusitaolise olendiga. Sel päeval ma veel ei teadnud, mis on metroid. Idüll ei kestnud kaua – algas minu esimene kohtumine hiiglasliku lendsisalikuga, kelle nime sain teada alles aastaid hiljem. Ridley. Kümme sekundit hiljem jooksin elu eest tagasi noidsamu koridore mööda, mis nüüd näisid lõputu takistusrajana. Maapind vappus, häiresignaal rebestas õhku ja kiirelt kahanevad numbrid teatasid lähenevast hävingust. Mu pulti hoidvad peopesad higistasid ja mäletan selgesti, et olin sel hetkel õnnelik. See mäng oli „Super Metroid”.

Kahe kuu möödudes vahetasin selle mängu tollal ja ka praegu üsnagi muljetavaldavat graafilist teostust omava, ent tõele au andes masendavalt vaheldusvaese ja igati keskpärase „Golden Axe”-i jäljenduse „Legend” vastu. Olin „Metroidis” vaevalt paari-kolme mängutunni jagu edasi jõudnud, kui sattusin kohta, mille läbimine käis mulle üle jõu. Mitte et seal oleks olnud mõni tavalisest tugevam vastane, ei. Ma lihtsalt ei suutnud leida teed edasi. Hüppasin ja jooksin mitmeid tunde mööda samu tunneleid edasi ja tagasi, kuni tüdimus mu noorest vaimust võitu sai. Siis lõin käega. Retrospektiivis on mulle muidugi kõik selge. Ma ei taibanud mängu ülesehituse kandvat ideed, ei näinud planeet Zebese pinna all laiuvate katakombide ülesehituses olulist kausaalset seost. Tegin vea, pidades toimuvat pelgalt sirgjooneliseks tulnukate nottimiseks. Ma ei olnud „Metroidi” jaoks valmis.

Aasta on 2005. Naasen õhtu hakul töölt koju ning harutan mullikile pappkarbi ümbert lahti. Selles on Gameboy Advance, paremini tuntud kui GBA. Loetud päevad hiljem tellin ühest hästivarustatud veebikauplusest esimese mängu oma uuele konsoolile. See mäng on „Metroid Fusion”. Kas olen nüüd valmis? Hea küsimus.

see you next mission…

This entry was posted on Kolmapäev, oktoober 26th, 2005 at 19:58 and is filed under continue? 9. You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed. Both comments and pings are currently closed.