kägulind pesukaru

continue? 9 / 27.12.2006 11:03 / ~glaurung

Käesoleva artikli alustamisest on möödunud tublisti üle kolme kuu, veel rohkem aega kõnealuse objekti ostmisest. Üsna palju on muutunud ning tuleb andeks anda, kui mõned faktid artiklis teistega vastuollu lähevad või siis enam ei kehti. Konsoolina on XB360 osutunud tunduvalt arenevamaks aparaadiks, kui seda oli PS2 või XBOX.

Nõudlus ülekaaluliste mõttetute riigiametnikest telekamänguvärdjate järele on madalam kui eales varem ning selline tendents omab kergelt masendavat mõju minu psüühhikale. Raha kulutamine on teraapilise mõjuga, aga mitte minu arvates. Viimane tähendab seda, et ma kulutan raha pidevalt ning sellel tegelikult on teraapiline mõju, sest mitte miski ei mõju enesetundele paremini, kui teadmine, et ise töö juures ebaõnnestumine või töö ebarahuldavalt lõpetamine/ära andmine ei ole oluline, kui on võimalik osta endale kellegi teise tööd, ehk koguni elutööd, kuid mis tahes juhul kvaliteetsemat toodet, kui enesel kunagi oleks võimalik saavutada.

Kaheksanda kuu kaheksandal päeval (aasta siis oli kaks tuhat kuus) täiendasin mina oma nooremapoolset konsooliparki selle masinaga, mis näeb välja nagu turses elektriline hambahari ja võtab sama palju voolu, kui pisemat sorti alevik (Kambja vms) puhkepäeva õhtul.

Todasama koletumat halli roomukit, mis XB360 jaoks voolu inglise keelde tõlgib, ei olnud mul ostmise päeval eriti meeles, kuid poodi sisenedes kõrvetas sellest paiskuv kuumus silmnäost kulmud ära ning ma leppisin teadmisega, et miski pole ideaalne. Ideaalsusest kaugele jäi ka müüjanna kompetents, kuid vähemalt ei olnud tegu pealetungivalt nüri peedistamisega, mille ohvriks ma olen korduvalt langenud, näiteks ostes korraga kaks mängu - ühe PSP ja teise PS2 tarbeks. Tol korral pidas müüja tarvilikuks mulle trilobiidse sõnavaraga selgitada, et need on kahe erineva konsooli mängud. Oh really? Aga see selleks.

Nagu kaine mõistus dikteeris, nii sai minu omaks non-retard ehk siis XB360 Deluxe Edition. Kõik kalkulatsioonid viisid välja sama tulemuseni: pigem kõik tarvilik (loe: hädavajalik) ühe hinna eest ühes kastis, mitte perifeeria jahtimine mööda võrdselt magedalt varustatud poode erinevate hindade ja saadavuse juures. Üles panemise juures pole ideaalne ka voolujuhtmestiku hüperisoleeritud liigendid, mis taaskord meenutavad midagi tööstusrajoonist või vähemalt neid kaableid, millega surnuid üles äratatakse à la Mary Wollstonecraft Shelley. Voolupistiku see ots, mis konsooli enesesse viimaks sisse poeb, meenutab vahvlirauda, kuid teeb oma tööd tõhusalt. Elekter on selle masina jaoks hädavajalik igal juhul, sest nagu ilmneb, ei ole sellegi (sarnaselt vanale XB-le) masina suures kastis pisitillukest patareid, mis säilitaks midagi nii triviaalset kui kellaaeg ja kuupäev. Piisab sellest, et eemaldada voolujuhe hetkeks ja konsool on tagasi oma vaikimisi määratud ajas: 22.11.2005. Tõenäoliselt siiski eeldab masin, et on kogu aeg ka võrku ühendatud ning uuendab oma sisemist kella sealt. Voolujuhtme see osa, mis jääb konsooli ja roomuki vahele, on minu tarbimise jaoks kurvameelselt lühike ning selle peitmine kusagile kulisside taha (kus ta ometi üle ei kuumeneks ega põrandasse auku ei põletaks) on raskendatud. Manuaal soovitab nii roomukile kui ka masinale enesele tungivalt väga väga hästi ventileeritud keskkonda ning on siililegi selge, et kordades parema ventilatsiooni tagab ka konsooli püstine (vertikaalne) asetus.

Asetades konsooli pikali, ilmnevad kohe mõned disainilised möödalaskmised. Esmalt on kõvaketas sellisel puhul külje peal ja ei näe hea välja. Masina esipaneelil paiknevad USB pordid on vertikaalselt ning ülemise kasutamine praktiliselt sigainetu. Konsooli tagumise poole peal hakkab videokaabli suur otsik omaenese raskusega porti maa poole murdma, samas kui püsti asetatuna toetab kenasti. Kõik esipaneelil olevad kirjad peale tray peal oleva on asetatud vertikaalselt lugemiseks. Pikali olles näib totrana ka tagapaneelile kinnituv wireless jubin. Ühesõnaga, see konsool on disainitud parem välja nägema ning ka paremini funktsioneerima ainult püstises asendis. Ainsa probleemina jääb plaadilugeja, mille puhul vertikaalne positsioon on ikkagi ebanaturaalne ning mootorit teoreetiliselt rohkem koormav. Ent siiani pole probleeme ilmnenud. Rääkides siinkohal veel wireless jubinatest, siis jumala abiga on PS3-s (kallimas versioonis) sama asi juba sisse ehitatud. Odavama versiooni jaoks mõeldud välist võrdväärset jupstükki pole inimsilm veel näinud.

Kiire kõrvalepõikena nimetan siin ära siiamaani näha olnud PS3 disaini, mis on põhiliselt siiski orienteeritud horisontaalsele pinnale: selle klaveri ventilatsioon on suurim otstel ja taga, mitte külgedel ja taga, nagu on XB360 puhul. Võtke seda siis oma järgmise televiisori, televiisori aluse, vaiba, tapeedi, korteri, kassi ja naise ostmisel arvesse.

Kuna puldid on orienteeritud juhtmeteta olemisele, siis ei ole esipaneelil enam eraldi porte nende jaoks. Nende funktsiooni täitvad USB pordid on vaikimisi diskreetselt varjatud kena vedruluugiga, mis silma ei riiva. Peaaegu ebavajalikud mälukaardi pesad sulanduvad kenasti konsooli enesesse ning parimal juhul ei lähegi neid kunagi tarvis. Et konsooli saab puldist tööle panna, ei tule parimal juhul tarvitusele ka valguseratas, mille vajutamine on ebamugav ning mõnevõrra jälk, sest valguseratas on libe pind ning iga näpujälg jääb sinna paremini kui KAPO arhiividesse.

Juhtmeta puldiga on aga kerge segadus, sest nagu ilmsiks on saanud, saab lülitada eraldi välja konsooli ja pulti üksi. Mina mõistaksin puldi väljalülitamist siis, kui on käepärast võtta DVD remote, aga igal muul puhul on pult ise ainus kommunikatsioonivahend ning selle välja lülitamine (näiteks siis filmi vaatamise ajal) toimub ka automaatselt (idle time ~5 minutit), seega antud võimaluse pakkumine menüüs paistab tarbetu. Samas on puldist konsooli magama panemine väga mugav. Vajutades guide button‘it korra, kuvatakse mängija dashboard‘i valikud, kust saab ka mängust lahkuda, minnes tagasi konsooli menüsse (väga mugav funktsioon). Samuti saab siit käivitada konsooli salvestatud muud muusikat (kõik siiani kohatud mängud lubavad kuulata enesele sobivat muusikat). Hoides sama nuppu kolm sekundit all, kuvatakse n-ö shut down menüü, kust saab lülitada välja kas puldi üksi või puldi ja konsooli koos. Seegi on minu silmis väga mugav võimalus, kuigi veel mugavam oleks võimalus konsool koheselt välja lülitada, hoides nuppu all näiteks viis-kuus sekundit. Kurat, äkki see võimalus on juba olemas? Peab uurima. Kui tagasi Tartusse kunagi jõuan ja on aega sellega tegeleda. Näiteks kolme aasta pärast, kui ma surnud olen. Siis oleks juba sümboolne ka Dead Rising muretseda. Nagu ilmsiks tuleb, siis ei ole seda võimalust siiski olemas, kui keegi eriti rasvunud näiteks oma kätega peaks pikemalt seda muljub, ei taha keegi ju, et masin lõplikult välja lülitub. Mõnevõrra imelik on ka see, et DVD remote peal on küll guide button olemas, ent see ei registreeri pikemat vajutamist. Seevastu on DVD remote‘i peal olemas otseselt power nupp.

XB360 on üks esimesi konsoole (peale PSP), kus on väga suurt rõhku pööratud mitte-mängulisele keskkonnale. Kui vana XB kasutajaliides oli üks ühele PS2 pealt kopeeritud, siis seekord on tegemist millegi pisut arenenumaga. Areng aga ei tähenda seekord liikumist konsoolide, vaid hoopis personaalarvutite suunas. Mida see tähendab? Teoreetiliselt seda, et nii palju, kui konsoolile lisandub muid funktsioone (võrk ja meedia), tuleb nende tarbimiseks kusagile panna juurde kena kasutajaliidesega rakendused nende jaoks. Praktikas tähendab see aga seda, et guide kui taoline on pealtnäha kenasti läbi mõeldud ning sarnaselt üles ehitatud, kuid kasutuse juures aeglasevõitu ja puine. Erinevad funktsionaalsed valdkonnad on jagatud spetsiaalsetesse akendesse, mida seekord nimetatakse blade‘ideks. Eraldi terade alt leiab üles XBL, mängunduse, meedia ja süsteemsed seaded. Iga tera all on eraldi veel n pluss üks alavalikut ja muud menüüd, kust siis saab kõigele hädavajalikule ligi pääseda. Ent siin peab mainima, et kõigele sellele ei pea ilmtingimata pidevalt ligi pääsema. Süsteemiteravikku ei kasuta ma rohkem kui paar korda, pärast seda võiks see ju kusagile kaugemale paigutuda. Sama kehtib muude asjade kohta. Mis puutub veel asjade ülesehitusse, siis siin on loogika kahe silma vahele jäänud. Mõned seaded on teistest eraldi, mitte süsteemsete seadete alla koondatud. Peale nähtavate teravike on ka olemas nähtamatud, üks nendest on mängija profiili teravik, kust saab samuti vastavaid seadeid muuta - mõned neist on seaded, mis loogiliselt võttes võiks olla mujal. Mängude salvestised, muu kola ja muusika-filmid on kusagile kaugele peidetud ning nendeni jõudmine mitte ainult ruumiliselt sassis, vaid ka loogiliselt nõrgalt üles ehitatud. Hierarhia kui taoline ei ole säherduste GUIde puhul liigselt vajalik, ent siin suudetakse peaüksuste alamüksused ja nende all olevad objektid viimaks totaalselt eksiteele viia. Kui see nüüd liiga karmilt kõlas, siis mõelge asja koduperenaise tasemel: kui ühele ja samale alamenüüle pääseb juurde kahest-kolmest erinevast kohast, siis tekitab see lõppude lõpuks segadust, mitte selgust.

Viimase lõigu uuendamiseks peab lisama, et tegelikult asjad enam nii hullusti ei ole. Süsteemi on viimase kahe kuu jooksul mõned korrad uuendatud ja asjad on liikumas paranemise poole. Tõsi küll, need uuendused ei ole tegelikult konsoolimaastikule omased, aga paratamatult näikse kõik selles suunas liikuvat, et põhjaliku testimise asemel lükatakse kampaania tanki ning hakatakse tehtud kahju hiljem kinni lappima, bitt biti haaval. Ning mitte ainult süsteem ise ei vaja pidevat uuendamist, ka mängud vajavad seda. Viimase jaoks on aga vaja kõvaketast. Kõvaketas on väike ning tõenäoliselt pärast mingi hulga muusika ja filmide allalaadimist, mängude uuendamist jms, saab täis. Mis saab edasi? Siiani ei ole veel uut ja suuremat kõvaketast välja pakutud, aga PS3 lubab algusest peale kõvaketast ise vahetada ning formaatida. Ühesõnaga, kui tõmmata joon konsooli ja tavalise arvuti vahele, siis uus põlvkond konsoole hüpleb sellest lõbusasti üle ja tagasi.

Üldiselt näen ma siin teatavat potentsiaali arengu jaoks, sest sarnaselt World of Warcraftile on siingi olemas kindlad inimesed, kes järjekindlalt töötavad selle nimel, et asi kasutajasõbraliku ja värskena hoitakse. MSi üldine liikumine mugavuse suunas ei pruugi küll kõigile vanematele kasutajatele meelepärasena tulla, sest uue kasutajaliidese pealetulekuna keeratakse minimalistlike valikut järjest ahtamaks. Kuid tänapäeva noored on kohanejad, saavad ka sellega hakkama.

Võrguühendus on hädavajalik. Mängude uuendused, süsteemiuuendused, mängude demonstratsiooniversioonid ning muu taoline. Eksisteerib ka sõprade nimekiri, sõnumite saatmise võimalus, mängijate kommenteerimine, nendega rääkimine jms. Ning mis parim: sellest kõigest saab suhteliselt hästi mööda vaadata, sest kuni tänase päevani tean ma ainult kahte teist mängijat kallilt kodumaalt, keda sellisesse nimekirja saab lisada. Korra olen ma neid sinna juba lisanud ning korra ka maha võtnud.

Ma ei hakka siinkohal peatuma mängudel, loomulikult on seegi teema oluline ning lai, aga kui te lugeda viitsite, siis kirjutan ma mõnest paremast kunagi tulevikus. See-eest räägiksin ma XB360 uuendusmeelsetest Achievement auhindadest.

Igal mängijal on oma profiil, kas siis võrgus või mitte. Kuid kui võrgus, siis on profiil ka gamertag ning sellega seotakse seesugune punktisumma, nagu seda on gamerscore. Ülesehitus on lihtne. Iga poest ostetud mäng sisaldab ~1000 punkti eest saavutuseesmärke, mida mängija saab lahti lukustada. See 1000 on selline maagiline summa, mille Microsoft on kindlaks määranud, kuid mõned mängud sisaldavad erandkorras natuke vähem. Erandiks on ka Marketplace‘lt ostetud mängud, mis sisaldavad ainult 200 punkti eest saavutusi. Saavutused on ülesanded või tingimused, mille mängija peab täitma ning selle järel lukustatakse saavutus lahti ning lisatakse punktisumma mängija kontole. Minul on hetkel 700 punkti, mida on loomulikult vähe. Kuid saavutused on erinevat laadi. Kui mõned eeldavad ainult teatud tasemete läbimist või tasemete läbimist teatud kindlal raskusastmel, siis teised eeldavad mingite teatud asjade kasutamis vms. Ühesõnaga, need ülesanded kõiguvad seinast seina ning kui mõni kerge on väärt 5 punkti, siis mõni teine annab 80 või siis veel rohkem. Kuid nad kõik liiguvad kahe ebaolulise eesmärgi täitmise suunas. Esiteks, mida suurem on mängija punktisumma, seda suurem on tema peenis (võttes arvesse seda, et kogu aeg on liikluses kindel arv punkte ja summa suureneb iga uue mängu saabumisega, mistõttu tõeline mängur peab ostma iga mängu ja mängima seda nii kaua, kuni kõik saavutused on käes). Teiseks - ja see on lihtne - annab saavutuspunktide loetelu hea ülevaate igale kasutajale ja mängutootjale, kes kui palju midagi mängib ja kuidas. Järelevalve ja kontrollitud ego kasvatamine.

Kas XB360 on oma hinda ja muid sellega seotud kulutusi (HDTV, võrguühendus, krediitkaart kuldaja jaoks) väärt? Tõenäoliselt mitte, vähemalt mitte veel praegu. PS2 kataloog on meeletu, hinnad madalamad ning nõudmised väiksemad. PS3 ei jõua siia veel niipea ning Wii on müstiline jokker, mis töötab väga hästi, aga mille potentsiaal minu kui mängija eelistuste meelest jääb peomängude (kord kuus, võib-olla vähem) ja üksi mängimise (hetkel ainult kolm-neli mängu silmapiiril) vahele, mis ei ole kumbagi pidi minu meele järgi. XB360 on hetkel tegus, kirju ja kohati huvitav, aga sellest hoolimata veel lapsekingades ja väidetavalt õbluke. Ning kuna ma olen - nagu alati - kuri ja kibestunud inimene, siis oskan ma kokkuvõtteks öelda vaid üht: proovige ise ja langetage oma otsus ise. Mina ei ole ilmasammas, minu arvamus on minu enese oma.

3 Responses to “kägulind pesukaru”

  1. monn Says:

    Kas see vastab tõele, et Xbox360`st tuleb see aasta uuem ja parem versioon?

  2. glaurung Says:

    Hetkel ei ole selle kohta veel ühtegi tõestust ilmunud, vähemalt mitte usaldusväärset.

    Mida võib pigem loota, on näiteks:

    • Suurem kõvaketas - 60-70 GB.
    • Uus värviskeem - must (või siis ainult must pult eraldi).
    • Rohkelt uuendusi Guide‘le ja BC nimekirjale.
    • Live Anywhere, tihe integratsioon Vista ja Zune‘ga (seda küll pigem 2007. a lõpuks või 2008. a alguseks).
    • Uus pult koos miniklaviatuuriga.

    Mis oleks loogiline, aga mida tõenäoliselt niipea ei juhtu:

    • HDMI pordiga XB360, millel on sisse ehitatud HD-DVD ja Wifi seadmed.
  3. nuxx Says:

    Sain kah näppida nädal aega. Ilgelt müriseb see pill ma kaeban. Ja telekateema ajab närvi, et peab ikka vist olema HDTV muidu on pilt kahtlane. Gears of War on muidugi nitsevoo peli. Dead Rising mulle, kui vanale zombieloverile meeldis kah aaaaga seal oli jumala kirbikiri. Lost Planet oli hirmraske ja siis Cond..midagi on see mäng mille pärast ma ostaks a vist ikka katsun venna käest nuruda laenuks kui ta annab :)