Hiiglaste jalajälgedes…

eject cartridge / 26.10.2005 13:00 / ~glaurung

Kes mind ei tea, sel silm peast välja. Võrgus liigun sajandi algusest glaurungi aliase abil ning arrogantse ja küünilise arvamusmitteliidrina harrastan hobikorras mängukriitikat juba üsna pikka aega. Aastate taha on jäänud kirjutised nüüdseks mandunud SQUAREGAMER ning ISONEWS foorumites. Kalli kodumaa kurbades oludes ei ole ma rohkem saanud kätt proovida kui mõned ülevaated kuukirjas „Arvutimaailm” ja väheldased vihapuhangud kusagil mannetus foorumis. Leian, et minu kogemus mängude alal on trendikas, ehk siis: ma tean paljudest asjadest (loe: mängudest) pealiskaudselt palju, süviti vähe. Ja nagu iga teine ignorant, nii leian ka mina, et kes midagi ise luua ei suuda, selle püha kohus on teiste loomingu kritiseerimine keerukate lausekonstruktsioonidega. Sotsiaalne ängistus on sundinud vaatama tagasi klassikaliste filosoofide teemakäsitlusse, milles prevaleerib ratsionaalne ning loogiline mõtteviis, mitte depressiivne joovastus, mis õhkab tänapäeva lääne ühiskonna igast kihist.

Küllastumine kõigest, mida mängutootjad juba aastakümneid on suutnud pakkuda ja ümber pakkida uutesse kestadesse, on loonud alateadliku hoiaku, mille alusel saab igat uut toodet klassifitseerida ja hinnata täpselt nii kõrgele, kui viimane tegelikkuses on. Professionaalne kretinism, võime näha ennekõike halba ning loomupärane obsessiiv-kompulsiivne käitumismuster annab kombineerituna tulemuseks selle, mida minu sulest (või Logitech UltraX klaviatuurist) üldjuhul lugeda võib.

Tagasihoidlikkuse varamusse, mida ma vahest ikka kapist välja võtan ja puhastan, kuuluvad peale personaalarvuti veel PSOne, PS2 ning XB, kaasaskantavatest riistapuudest GBA SP ja PSP. Põhisuunitluse olengi võtnud SONY nime kandvate konsoolide suhtes, kuid see ei tähenda, et ma teisi gigante eiraks. Nintendo on loonud suurepäraseid masinaid ning loob neid veelgi, Sega põlvkond on minust kahjuks mööda läinud, aga mitte unustuse hõlma vajunud ning Microsofti poolt pakutav riistvara konsoolimaastikul on üldjuhul olemas ainult selleks, et EA saaks selle peale oma hooratud frantsiise trükkida.

Kõigi aegade lemmikute hulka kuuluvad peaaegu kõik SQUARE-ENIX‘i mängud, eesotsas FF ja FM seeriatega. Samuti hoian kiivalt silma peal KONAMI (MGS, CV) ja NAMCO (SC, AC, XS ja Tekken) loomingul. Ent lemmikuid on palju, kõiki ei jaksaks siin üles lugeda ning veel vähem annaks see midagi kellelegi juurde.

Nii palju hetkel minu eelistustest, loodan lehte peatselt täiendada väikese ülevaatega mõnest hiljutisest „üle-keskmise” mängust PS2 kollektsioonis.

Comments are closed.