Deprecated: preg_replace(): The /e modifier is deprecated, use preg_replace_callback instead in /data01/virt3091/domeenid/www.baka.ee/sokaikan/wp-includes/formatting.php on line 82

Now, where to begin… Oh, yes. “Concerning Hobbits…”

Aga see lugu siin ei räägi kääbikutest. Vincent Valentine ei ole päkapiku mõõtu, vaid hoopis King Crimson ja Diamond Head stiilis semi-vampiir kujumuutja deemon, kes vehib ringi kolmeraudse pumppüssiga ja lööb ühes teises mängus mesti kummaliselt teravate soengutega seltskonnaga (hint), et siis Sephirothile vastu hakata. Põhimõtteliselt siis klassikaliselt konfliktne isiksus, kes peaks disainilt olema kuri, ent hingelt hell ja armas osutub olema.

Lugu algab telefonidega. Ilmselt telefonide jaoks on ka valitud erakordselt kõrge kvaliteediga full motion video sissejuhatus, mille tase on liiga lähedal FFVII: AC omale. Igatahes, Yuffie ja Vincent räägivad telefonidega - ma kordan, telefonidega - ja kui nad telefonidega rääkimise lõpetanud on, siis tuleb välja, et Vincent igavleb kusagil voodis (saabastega) ning väljas on pidustused. Siis hakkavad asjad plahvatama, taevasse ilmuvad helikopterid ja murjanid alustavad inimeste röövimisega. Tüüpiliselt konfliktsetele tegelastele lendab Vincent natuke ringi ja tulistab paar helikopterit nii muuseas puruks, siis hüppab kellegi katusele ja juhtimine antakse mängijale üle.

Karbi (NTSC J) peal on mängu juhtimiseks ette nähtud nupud klaviatuuril. Huvitaval kombel ei kuulu klaviatuur PlayStation 2 tavavarustuse hulka ja seega ei hakanud ma seda sinna külge esiotsa ehitama. Ent vajadus selle järele on ilmselge, sest FFVII: DoC on FPS, läbi ja lõhki. R3 nuppu vajutades suunatakse mängija isegi täiesti FPS vaatesse, vaikimisi on kaamera Vincenti parema õla taga ja muidu talumatult puine. Vaikimisi kindlaks määratud juhtimisseaded on samuti puised (kokku on neid neljal-viiel eri lehel, mis on konsoolimängu seadistamiseks väga ebatavaline ja võõrastav).

Igatahes, pärast kaamera ja juhtimise käepärastamist võib hakata vaikselt pahalasi nottima ja nurga tagant piiluma, kes kust kahuriga peategelast tabada püüab.

Variatsioone olemasolevale stsenaariumile on vähevõitu. Vincent suudab kanda piiratud arvu ravivahendeid ja kuule, mistõttu viimastega tuleb kokkuhoidlik olla. Üsna kiiresti antakse mängijale võimalus Vincenti megarevolvrit modifitseerima hakata (käepide/kuulid, sihik, toru, aksessuaarid), kuid põhireeglitega vastavuses on vaja ainult kolme erinevate näitajatega relvatüüpi - multiotstarbelist keskklassi kahurit, millega kõike tabada; kuulipildujat, millega lähema maa pealt kurja teha ja snaiperi tüüpi relva, millega silmapiiri taha tappa. Kõiki relvajuppe saab missioonide vahel ja sees paremaks teha (raha eest) ja sellega suurenevad nende näitajad. Vincent saab võidetud pahalaste eest ka kogemuspunkte, mis mõjuvad tema HP ja MP ja muudele näitajatele, ent need ei ole sugugi olulised. Raha jagatakse missioonide läbimisel hindamise järgi (täpsus, põhjalikkus, vahemissioonid jne). Lisaraha ja lisakogemuse kogumiseks läbitud tasemetesse tagasi pöörduda ei saa. Mäng on 100% lineaarne.

Kusagil on lõpp ja kusagil on algus, vastased on rumalad ja pealetükkivad, snaipimine ebatäpne ja otstarbetu. Kogemuspunktide süsteem on arusaamatu.

Graafika on fantastiline. Sarnaselt SQUARE-ENIXi järeleproovitud tehnoloogiale (KH, KH2, FFX-2, FFXII (!)) rakendatakse mitte LoD, vaid LoP (Level of Proximity) süsteemi, mille kohaselt kõige kõrgema kvaliteediga mudelid kuvatakse ainult vahestseenides, kus toimub korraga ainult 2-3 tegelase interaktsioon. Ent need mudelid on uskumatud. Iga detail, iga tekstuur, anti-alias on sedavõrd meeletu, et PS2 peaks tehniliste andmete järgi otsad andma. Mängus sees on graafika keskpärase kvaliteediga, ent õige mängija tähelepanu fookus on sel ajal kusagil crosshair‘i juures ja ei tõmba tagasi detaile uurima.

Heli on tavaline SQUARE-ENIXi kohta. Mis tähendab loomulikult seda, et tegelikult on see PS2 üldist kataloogi vaadates väga kõrge kvaliteediga. Muusika… Noh, õnneks seda Gackt‘i (ei ole austaja) androgüünset ininat kusagil alguses ei kuule, nii et hetkel ta mind ei ärrita. Muu muusika hoiab energiat üleval.

DoC töötab, aga mitte nii, nagu seda oodata oli. Pole lind ega kala, ehk siis SQUARE-ENIX (EMOX) kaardistab jälle midagi Bermuda kanti jäävat ja kukub grandioosse ning gangreeni vahele.

EDGE hindab seda mängu kusagil tulevikus keskpärasest madalamale, ehk siis [5] või [6] kanti.

Nautige, kuniks seda jätkub. PS3 on tulekul.

Peatselt tulemas:

SHIN ONIMUSHA: DAWN OF DREAMS
FRONT MISSION 5: THE SCARS OF WAR

This entry was posted on Esmaspäev, veebruar 6th, 2006 at 16:18 and is filed under continue? 9. You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed. Both comments and pings are currently closed.